1. áigodat: Dološ guhkes luođit (ovdal 1840-logu):

Anders Fjellner (1795–1876)
– dološ luđiid čohkkejeaddji

Anders Fjellner

Anders Fjellner. © Nordiska museet.

Anders Fjellner elii 1795–1876. Son lei máttasámi báhppa, guhte lea šaddan dovddusin go čohkkii ja čálii muitui sámiid dološ guhkes luđiid. Dovdosepmosat leat ehpos «Beaivvi bártni soagŋu jiehtanasaid máilmmis» ja «Beaivvi nieidda jápmin».Fjellner hábmii dáid guhkes luđiid girjjálaš hápmái.

Sátnečilgehus: Dološ guhkes luođit leat myhtalaš muitalusat sámi máttuid birra.

Riegádii duoddaris

Anders Fjellner riegádii lullisámi duoddaris čakčamánus 1795:s go su váhnemat johte bohccuiguin Norgga beale geasseorohagas Ruoŧa beale dálveorohahkii. Anders Fjellnera áhčči jámii go son lei 8-jahkásaš. Anders Fjellner háliidii skuvllaid vázzit ja nu muhtun fuolki sáddii su Østersundii skuvlii.

Logai báhppan

Maŋŋá Anders Fjellner logai báhppan Uppsalas. Doppe orodettiin son čohkkii dieđuid buotlágan álbmotdiktemuša birra. Son beroštišgođii sámi álbmotgirjjálašvuođas ja go maŋŋelis barggai báhppan Čohkkirasas Gárasavvon guovllus, de čohkkii son sámi álbmotdiktemuša. Anders Fjellner lei miššon- ja veahkkebáhppan Čohkkirasa ja Gárasavvona guovlluin jagiid 1821–41.


Herggiiguin Suorsái

Fjellner barggai seamma áiggis go Lars Levi Læstadius, ja guktot vuostálasttiiga jugešvuođa mii dan áiggi lei issoras ollu sápmelaččaid gaskkas. 1841:s nammaduvvui Anders Fjellner girkohearrán Suorsái, lulli Sápmái. Oktanuppelohkái hearggit geassastuvvojedje go Fjellner bearrašiinnis johttái mátkái mii bisttii guhtta vahkku. Suorsálaččat vurde báhpa boahtit gorges heasttaiguin ja bálvváiguin geaidnoráigge nu mo hearrát lávejedje boahtit. Eai sii oba fuobmánge heargeráiddu mii iđii vuovddis. Báhppa lei johtán váriid ja jekkiid badjel, ja vuvddiid čađa badjel čiežalot miilla.

Lassidiehtu:

«Beaivvi nieida» ja «Oarjjabeal beaivvi ja mánu» guhkes luđiid sáhtát guldalit Mari Boine CD:s Bálvvoslatnja

 



 

© Davvi Girji OS 2008