1. áigodat: Dološ guhkes luođit (ovdal 1840-logu)

Jakob Fellman (1795–1875)

bildebeskrivelse

Jabob Fellman. © Museiverket Helsinki.

Jakob Fellman lei Ohcejoga báhppan 1800-logu beallemuttus. Son lei riegádan Roavvenjárggas Suomas ja lei earet báhppa maiddái luonddudutki ja álbmotdieđuid vurkejeaddji.

Ohcejot guovllus son čálii muitui guhkes luohteteavsttaid go lei báhppan Ohcejogas 1820–1832.

bildebeskrivelse

Dálá Ohcejohka. © Minna Saastamoinen.

Fellman fuomášii ahte olbmot juoiggadedje dahje lávlo muhtun lávlagiid dušše dalle go báhppa ii lean gullamin. Son oaččui sápmelaččaid juoigat daid sutnje ja čilget daid teavsttaid. Earenoamáš lea juoigan dahje lávlla sámiid álgoboahtimušas «Sámieatnan álgoolbmuid birra» Das lea álgoálggus leamaš lagabui 300 gurgadasa maid dajadii Fellmanii ohcejohkalaš Láidde Ánot Máhtte, guhte lei daid gullan nuorravuođastis muhtun Lágesvuon sámis sullii 1805:s.

Luohti juohká sámiid historjjá golmma áigebadjái:

  1. Sámit gávdne iežaset eatnama go juo ovddežis orro muhtun dovdameahttun, amasgielat olbmot. Álgoássit vuoittahalle, ja sámit ásaiduvve dohko. Sámiid eallin ovdánii veahážiid mielde ja ohppe geavahit dávggi ja njuolaid ja eará áššiid nu ahte birgejedje.
  2. Eatnamii bohte vuot ođđa olbmot, geat ledje juo ovdánan bivdovugiid, huksehusaid ja biepmuid dáfus alit dássái ja sis ledje maiddái ipmilat geaid bálvaledje bivdolihku dihtii. Dien álbmoga maŋŋá bođii oarjinges álbmot geain sámit ohppe eanet ipmiliid ja noiddiid birra. Dien álbmogat ledje geahččoeallit ja sin ja sámiid gaskkas lei álggos vašši, muhto veahážiid mielde seahkanedje álgoolbmuide ja šadde ovttas sámeálbmoga máddun.
  3. Sámeeana šaddá gonagasaid vuollásažžan sin lágaiguin ja ortnegiin.

Nubbi eará lea «Suola ja noaidi»-juoiggus, mii lea ráhkaduvvon dan áigodagas go vieris álbmogat ja kristtalašvuohta bohte Sápmái ja vuoimmehuhttigohte sámiid noiddiid.

Dán sullasaš dajahusain sámit eai dadjan áššiid njuolga, muhto čihke čiegus sisdoalu tekstii man dušše sii geat giela áddejedje, sáhtte dulkot .

Fellman jorgalii guokte vuosttas logu Matteusa evangeliumis (1825) Prima duo capita evangelii matthaei in lingvam lapponicam translata. Dát lei 19 siidosaš unna gihppagas Ohcejoga suopmanii. Son čálii muđui sálbmagirjji ja katekismusa. Son čálii vel giehtagirjji girkui. Son čálii vel lassin ABC-girjji, muhto ii ožžon dan jorgaluvvot go proavás oaivvildii sámiid máhttit suomagiela lohkat.

Girjjit

  • Sálbmagirji
  • Katekismus
  • Giehtagirji girkui
  • ABC-girji

 

Gáldut

Aikio, Samuli 1992: Olbmot ovdal min. Girjegiisá, Ohcejohka

Gaski, Harald 1998: Čálagovat. Davvi Girji, Kárášjohka

Solbakk, Aage 1997: Sámi historjá 2. Davvi Girji, Kárášjohka



 

© Davvi Girji OS 2008